pühapäev, 17. veebruar 2013

Sooja tahaks...

... no nii tahaks!
Mul pole talve vastu midagi. Vist ongi nii, et inimesele meeldib see aastaeg, millal ta on sündinud. Mulle meeldib talve juures just see, et võib südamerahuga lihtsalt toas vedeleda. Talv on laisa inimese lemmik. Ja mina olen laisk ;)
Aga täna on täpselt see tunne, et aitab! Nõuan sooja! Kohe!
Pähh, nagu see minu tahtmine loeks... tühjagi...
Jääb üle ainult ennast millegi sooja sisse mässida. Ma olen ikka üks täitsa taiplik olend  - hakkasin juba mitu kuud(!) tagasi endale kampsi kuduma. Väga täpne ajastus onju?! :D
Idee ajakirjast Novita Sügis 2011 , lõngaks Novita Noki , vardad nr.6.



Jäin ma rahule? Vist küll. Kuigi enam ma ebaühtlasest lõngast kuduma ei tiku. Sai ära proovitud ja isu rahuldatud. Selline lõng kipub just ebasobival hetkel minema peenikeseks ja ajab kuduja kurjaks. Ühte varrukat sai mitu korda ümber tehtud.
....
Kevad on tulekul... Liblikas kolis keldrist tuppa.




kolmapäev, 30. jaanuar 2013

Meil on aega veel...

... kõigil on aega veel... Mhhhh, kellel kõigil? Minul küll pole. Pole aega kududa!! No, mis elu see selline on? Ideed tiksuvad kusagil kuklaosas, et "tee mind!", "tee hoopis mind!" aga mina... Mida teen mina?
Olgu, sellest, kuhu mu aeg kaob, räägin mõni teine kord. Täna näitan ette kasutamiskõlbulikud kudumid, mis viimasel ajal valminud on. Harutamisele läinud suurt kaelasalli ja puuvillasest lõngast pitskampsikut ma ei pildistanud. Pagan... kui palju aega ma nenede peale kulutasin, aga... No lörri läksid, mis teha!
Niisiis, TOBI SOKID. Lihtsad, ilusast kirjust Drops Fabeli lõngast. Minu suur lemmik! Sellest lõngast sokid on just täpselt parajad iga saapa sisse, samas on nad soojad ja villased.


Suurest ja uhkest kaelasallist (tehtud ja harutatud), said uue elu MÜTS ja KÄPIKUD.
Kõigepealt käpikud. Ja siis müts. Lõngaks Katia Peru Vardad nr.4




pühapäev, 27. jaanuar 2013

Uus algus ehk milleks mulle blogi.

Mind köidavad blogid. Nii põnev on ju piiluda teiste inimeste ellu. Näha seda, mida nad näidata soovivad. Elada kaasa nende rõõmudele ja osa saada läbielatust. Blogid oleksid nagu uuema aja raamatud, mida loed. Millele ilmuvad järjed. Klikk ja volaa... Ei mingit ootamist ja raha jääb kah alles. Ei maksa arvata, et ma raamatud oleks unustanud. Ei!!! Ma armastan lugeda. Andke ainult aega! Blogidega on seetõttu lihtsam. Klikk ja volaa...
Viisakas inimene (ja selleks ma ennast pean) aga mitte ainult ei võta vaid ka annab. Tegelikult olen ma juba aastaid bloginud. Aga kuna sealne keskkond on suhteliselt aeganõudev ja mina olen kärsitu, siis valisin kergema tee ning kolisin siia.
Milleks ma seda teen? Harjumusest äkki?  Aitäh siinkohal Isetegijatele! Kuidagi mõnus tundus oma tegemisi üles tähendada. Märk maha panna.
Edeveusest? Jaaaa, kindlasti olen ma edev :)) Naine ju!
Nii, et  - kes tahab, see loeb! Mina kirjutan...

esmaspäev, 29. märts 2010